Muuseum-raamatukogu

Muuseum-raamatukogu avati Kadrioru pargi 288. sünnipäeval, 22. juulil 2006. Muuseumisse kogume kõikvõimalikke parki puudutavaid materjale selle algusaastatest tänapäevani. Osa materjali on püsiekspositsioonis. Hetkel on näha näitus „Kadrioru park 1918 – 1940″, kus saab ülevaate pargi arengust Eesti Vabariigi algusaastatel. Muuseumis korraldame ka erinevaid temaatilisi näitusi – fotonäitused, loodusmaterjalidest kompositsioonid pühadeks, pargis kasvavad roosid, lillefestivali aiaprojektid jne.

» Loe lähemalt

Vilde muuseum

19. sajandi keskpaiku Kadrioru lossivalitsejale ehk kastellaanile ehitatud neobarokse maja esimesel korrusel asuv muuseum tutvustab 20. sajandi alguse ühe tuntuma eesti kirjaniku Eduard Vilde (1865-1933) viimast kodu.

» Loe lähemalt

Kadrioru pargi kohvik

» Loe lähemalt

EV Presidendi Kantselei

» Loe lähemalt

Kunstimuuseum            

Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega.

» Loe lähemalt

KUMU

Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone – uus peahoone Kumu kunstimuuseum. 1993.–1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori. Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006.

» Loe lähemalt

Muuseum Miia-Milla-Manda

Muuseum Miia-Milla-Manda asub majas, mis ehitati aastatel 1936 – 1937 Alar Kotli ja Villem Seidra projekti järgi Kadrioru Lastepargi peahooneks. Oma aja kohta väga uuendusliku laste vaba aja kompleksi rajas Riigiparkide Valitsus, mille juhatajaks oli toonase riigivanema Konstantin Pätsi vend Peeter Päts

» Loe lähemalt

Noortepark

» Loe lähemalt

Looduspark

1897. aastal koostas Riia aedade ja parkide direktor G. Kuphaldt projekti pargi uuendamiseks. Inglise pargistiili kohaselt eelistati vabakujunduslikku lähenemist.

» Loe lähemalt

Rahvapark                                        

Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi loomise kava nägi parki ette võimalikult vähe hooneid, maksimaalset tähelepanu tuli pöörata haljastuselementidele. Suuremad ümberkujundused toimusid Ülemises aias. Likvideeriti Miraaži tiik. Teedevõrk kujundati uusbaroksena, madalamale terrassile rajati purskkaev ja Roosiaed. Terrasside tugiseintesse projekteeriti orvad Eesti presidentide büstide tarvis. Ülemise aia lõpetuseks ehitati presidendi kantselei hoone, mille autoriks on arhitekt A. Kotli. Presidendi kantselei ja lossi vaheline ala ümbritseti piirdega. Alumises aias aeti kinni kanalid ning mätastati osa diagonaalteid. Lossi lähiümbrus ümbritseti sepispiirdega.

» Loe lähemalt

Barokk park                         

1718 a, olles veendunud oma edus Põhjasõjas, värbas Peeter I Roomast Vene teenistusse arhitekt Niccolo Michetti ning ühiselt valiti 22. juulil 1718 välja sobiv koht uue lossi ja seda raamiva pargi jaoks. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, mille taha, poolkunstliku astangu servale paigutati loss ja tiibhooned otsekui poodiumile. Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks.

» Loe lähemalt